Jaaah, mõnikord on küll selline tunne, et tahaks nii teha. Eriti tööl tekib selline tunne. Õhtul siin üksi olles tundub, et mind ümbritsevad ainult rumalad ja äärmiselt rumalad inimesed. Ja ma vihkan rumalaid inimesi!!! See on ikka hämmastav kuidas elu meil nurki maha lihvib ja suudab meid panna muutma iseenda arvamusi ja hinnanguid asjadele ja inimestele. Elu on ikka üks kuradima võimas asi! :) Ise ka imestan... Kuigi ammu on teada-tuntud tõde, et kes eluga ei mängi, sellega mängib elu. Aga see selleks, õnneks olen mina seal mänguri poolel veel, mitte mängukanni ja ma ei tahtnud üldse sellest siia kirjutada... Ma niisama mõtlesin end välja elada kuna täna on nii nõme päev. Ma tulin tööle päris hea tujuga ja täis jaksu jälle midagi ära teha. Aga siinsed imbetsillid oskavad kõigele kiiresti vee peale tõmmata. Siis tekib küsimus, miks ma üldse siin olen kui nad ise on kõige targemad ja paremad?!? Aga siin töötamise võlu ongi selles, et värava sulgumise klõpsatust kuuldes selja taga tunnen ma end hoopis teise inimesena. Väljas on isegi õhk teine. Ja ma olen märganud, et mul on maailma parimad sõbrad-tuttavad ja kõige parem perekond üldse, keda saaks endale tahta (mitte, et seda oleks võimalik muuta!). Aga üle hulga aja ma tundisn, et ma olen töö pärast täiega mossis :( Ma istusin tükk aega ja vaatasin aknast kaugusesse ja isegi mõte ei liikunud (Tehke järgi!!! :p) ning mu ainus soov oli siit majast jalga lasta. Kõik kuradile saata ja jalga lasta. Siis meenus mulle hommikune kõne..
Sõber helistas ja küsis, kuidas mul läheb... Ma olin jummmala kindel, et tal on siiski mingi muu tagamõte kõnel, aga ei... Ta siiski tundiski huvi, kuidas mul läheb ja mida head ma olen selle nädalaga teinud, mil me pole suhelnud. Ta oskab mulle alati head nõu anda (mitte, et ma kedagi kuulaksin aga ta nõuanne on alati kuidagi asjalik) ja mind maha rahustada... ükskõik mis mure mind ka parasjagu ei vaevaks. Ja praeguses mõtete rägastikus oli väga hea temaga rääkida. Tundsin nagu oleks kõik mõtted juba selgeks mõeldud ja probleemide lahendused käes. Ja vist ongi! TARK EI TORMA!!! :D:D:D
Homme võiks ka ilus ilm olla. Siis saab jälle metsa minna... Terve päeva olen sellest mõelnud. Vaadata, kuidas mu sinililled elavad ja natsa koristada. Ma lausa kibelen sinna. Vbl ongi see parim rohi minu jaoks praegu :) Igatahes hädavajalik!!! Seal on vaikus ja rahu... Ainult linnulaul ja tuulekohin. Mõtted saavad rännata oma teed ja rahulikult ritta seda end. Pole ühtegi inimest- ei neid, keda ei taha näha ja ka neid pole, keda ju võiks näha... Pole igapäevast olelusvõitlust, pole pisaraid, pole raevu, pole ägestuvaid inimesi, ega tüütavaid küsimusi... Olen ainult mina ja minu sinililled :)
Täna ma jälle üllatusin inimeste reageeringu peale. Nimelt, julgesin ühelt tuttavalt küsida, kus ta töötab. Vastuseks tuli laviin stiilis: ära päri ja saan aru küll, et TE NAISED ja teie uudishimu, aga püüa olla... Ma olin küll arvuti taga ja silmast silma ei näinud parasjagu seda inimest, aga ma hetkek kohmetusin ja mõtlesin, et küll ikka on huvitavaid inimesi siin ilmas. Nii süütu küsimuse peale sedasi ärrituda :D Ja muidugi seda pühjendust ma isegi ei kirjuta siia, miks ta väidetavalt ei saa öelda, kus ta töötab :D:D:D:D:D Selle peale ma ikka muigasin päris laia suuga :D:D:D:D:D:D:D:D Aga minugi poolest, kui ta tahab olla selline Hr Salapärane, siis andku minna :) Eks igal inimesel peavad ju need "omad asjad" siin ilmas olema :) Ma saan aru, küll, et kõik loevad siit välja "kiiksud" :D Lugege kui tahate!! :p Ja siis kogu see jutt naistest, nagu ta teaks kõiki naisi ja oskaks hinnata nende käitumist... Aga kõige rohkem ajas mind naerma tema väide, et ta pole tüüpiline mees. Ma igaks juhuks ei hakanud küsimagi, mis siis tema arvates teda eristab nendest tüüpilistest meestest... Ma isegi ühte asj tegelikult tean, aga nii piinlikest asjadest siia ei kirjutata!!! Ma ikka nii südametu ka pole! :D No ja endal oleks vbl ka natuke piinlik, aga ainult natukene ja hääääääästi lühikest aega :D:D:D Aga see selleks. Igatahes ma ei hakanud selle "erilise" mehe reede õhtut rikkuma... Ta ju ägestudes suudab vaid naisi solvata ja lahterdada neid tüüpilisteks ja mitte (aga nii palju kui mina tean, siis on tema jaoks kõik naised ühesugused- tüüpilised :D). Kahju ainult, et ta ise ei saa aru kui vähe ta tegelikult nendest nais-tüüpidest teab :( Aga ehk ta areneb veel... Lootus ju jääb.
Ma vaatan kogu aeg kella ja mul on kohati tunne, et ta teeb ühe sammu edasi ja kolm tagasi... Väljas on veel päike ja tundub nii mõnus... Tahan ka sinna! Millegi pärast ma täna nii igatsen meie koera järele... Siin oli üks ilus hundu Reks, keda oli väga hea kallistada kui selline tuju oli. Üldse ma käisin õhtuste vahetuste ajal suht palju väljas temaga mängimas ja teda kallistamas. Kammisin tema kaunist kasukat ja õpetasin talle uusi käsklusi ja trikke. Endal oli parem olla ja mulle tundus, et talle ka meeldis seltskond. Ta oli alati nii õnnelik kui keegi välja läks ja siis ta tähtsa näoga ajas kõik linnud ja kassid minema silmapiirilt. Muidu magas ja ühe silmaga rahus piilus kuidas varesed ta toidu nahka panid :D Aga suutsid turvamehed ta väravast välja lasta ja ära kaotada :( Kahju :(
õnneks on mu nõmeda päeva lõpuni siin majas jäänud veel natukese üle 2 tunni ja ma tunnen, et enamus on seljataga ja see tunne rahustab mind.. Vbl rahustab ka see, et turvade uus vahetus tuli ja see on kõige normaalsem vahetus üldse, mis meil üldse siin kunagi olnud on! :) Eks homme on juba parem päev... Kui on päike ja sinililled ja vaikus ja rahu...
Ja siis pole isegi unistusi... Pole ma ju tüüpiline kala nagu Jaanagi täna ütles. Et reaalsustaju pidi siiski päris arvestatav olema :) Saavad kalad üksi ka hakkama :D:D:D:D
No comments:
Post a Comment