Jälle on nii palju aega mööda läinud. Lausa lennanud minu arust... Ei saa aru, kuhu see aeg kaob. Mina igatahes ei jõua enam üldse... Mitte midagi ei jõua... Aga tahaks :) Nii palju oleks vaja teha. Aga viimasel ajal tundub, et ongi ainult töö. Pole mitte midagi, mis suudaks korralikult mõtteid sellest eemale viia. Ja muidugi töökaaslased... Nende pärast peab ju ka muretsema... No jah, ei pea aga... Nad lihtsalt panevad ju muretsema. Meie mupsik Siiri on juba üle 2 nädala haiglas olnud. Mõned päevad peale seda jäi Kristel koju ülepingete (?!) tõttu. No ja siis mõtledki ju, et kaua võib. Miks heade inimestega peab nii olema? Ja siis see töö ja need emotsionaalsed pinged... Mitte, et ma kurta tahaks, kuigi praegu tundub küll nii. Isiklik elu on ka täitsa unarusse jäänud. Mõned kinos käimised ja kogu lugu. Muidugi oli meeletu ilus sügise algus ei kusagil mujal kui Hiiumaal :) Sai veel viimaseid kauneid ilmasid mere ääres nautida - klaasikilde ja teokarpe korjatud :) Oi kuidas ma armastan seda väikset saarekest :) Vat seal on mu süda küll nii kinni, et sinna vahele ei saa küll ei keegi ega miski... Kohe päris tõsiselt!!!!!!
Viimasel ajal on jälle mõtted sõpruse ja truuduse peal.. Mis see ikkagi on ja kuidas sellega on. Kuhu maani ollakse sõbrad? Kas sellel üldse on piiri? Ja kui on, kas siis pole tegu sõprusega? Kust maalt algab reetmine? Ja kui palju on see õigustatud? Kas see on sõprus kui saad sedasi haiget, et tunned, et Sind on alt veetud nii nagu ei oleks see kunagi tegelikult vist võimalik. Kas mina olen olnud hea sõber? Kuigi minu sisemine mõtteräga viib ainult ühe tulemuseni- kõige parem on kui ei lase mitte kedagi liiga lähedale!!! Siis saab kõige vähem haiget! Kõige rohkem teevad ikka need inimesed haiget, kes on meile kallid. Kas siis ongi üldse vaja, et keegi oleks kallis?? Kurat, no nii palju küsimusi on ja ma ei leia mitte kuskilt neile vastuseid... Ka enda seest mitte :( Või ei taha ma neid leida? Kas ma kardan neid vastuseid?
ei, fck, läheb liiga filosoofiliseks kätte ära :s Kell onküll alles 21, aga mul oon tunne nagu oleks juba vähemalt 72h magamata olnud... Täna tulin 19 ajal koju ja olin nii vässu, et kolesuur tahtmine oli kohe teki alla ronida. Nojah, muidugi ma praegu just siin olen ju... Aga uneni on veel aega.
Igatahes! Ma isegi ei jüudnud siia korralikult kirjutada, mida ma selle kuu ajaga teind olen :d sitaks olen teinud!!! Ja enamus on veel tegemata! Ja kõike ei saa siia kirjutada ju ka... Kahjuks või õnneks! :) Aga kes teab, see teab ka siit lugemata :p Ja teistele... Eks tehke oma mälestused, millest ma siia kirjutada ei saa ;)
Musikallipai ja kõike head nendele inimestele, kes on mulle kallid. Ükskõik, kus te ka ei oleks - kas haiglas, oma kodus, välismaal, jahil või midaiganesmuudveel :D
No comments:
Post a Comment