Kõik kurb tuleb endast välja kirjutada...

Huvitav, miks ma selle blogi just siis jälle "välja kaevan" kui on vaja midagi südamelt ära öelda?? Ahjaaa, muidugi... Sina ju ei loe seda ja keegi ei tea, kellest jutt käib ja siis on megahea kõik välja öelda.
Aga seekord ei teagi, kuidas sellest üle saada... Su sõnad on pöördumatud. Ma lihtsalt ei saa neid ignoreerida ega neid oma peakolust kustutada. Need litsalt istuvad seal nagu raiutud. Ja no paganama valus on. Nagu oleks mind ennast pooleks rebitud eile. Ja tead kui jube oli seal eile pisaratevabalt Su vastas istuda ja kuulata Su sõnu, mis tulid nii kergelt ja loomulikult. See oli nagu välk selgest taevast.
Aga ma olen alati kõigest üle saanud. Saan ka seekord! Päriselt ka!
Ilusat elu Sulle! Edaspidi püüan vaid siis siia kirjutada kui elu on ilus ja on rõõmsad sündmused. Sinu kustutan ära.

Plaanitud asjad ei lähe töösse

Miks on minu elus küll tihti nii, et need asjad, mida olen plaaninud, ei lähe kohe üldse mitte. Mõnikord nii ootan midagi, aga no ei õnnestu. Ma tean, et ma ei tohiks oma elus midagi plaanida, siis oleks elu ilus. Aga no mõnikord ikka ootan mõnda asja...
Ma tean, et Sa seda praegu ei loe aga tea, et ma olen praegu maruvihane Sinu peale. Just seepärast olen vihane, et Sa oled nii kallis mulle ja ma tahan Sinuga koos olla ja ka plaanitult mõnikord. Parandan ennast, Sinuga kahekesi...

Mõnikord...

Mõnikord kriibib miski hinge nii ära, et on tunne, et ei saagi seda terveks...
Mõnikord hoolid inimesest, kes pole seda väärt, nii palju, et annad enda hingest liiga palju ära...
Mõnikord on tunne, et on vaja lähedust...
Mõnikord on tunne, et ei saa enam hingata...
Mõnikord on tunne, et haiget saades ei tahagi enam hingata...
Mõnikord on lootus, et järgmisel päeval on tunne parem...
Mõnikord kardad, et see valu jääbki...
Mõnikord peaks rääkima...
Ei ole ma enam tiiger ega kiisu-miisu... Olen surnud kass.

Prangli 20-21.07

Lahe! Hommikul sai teele asutud ja sõidetud Leppneeme sadamasse kust kell 9.00 pidi väljuma postipaat "Helga". Ootasime seal sadamas ja uudistasime ümbrust.

Laev jäi rõõmsalt pool tundi hiljaks aga see meie tuju ei rikkunud. Sättisime end kenasti seal paadil ritta nagu tibukesed õrrele ja sõit võis alata. Päev tõotas kaunis tulla. Mõned pilved küll sättisid end meie kohale, aga me sõitsime rõõmsalt neist mööda :) Mõnus oli see tunnine sõit päikese käes :) Ja siis paistiski see väike saareke nimeks Prangli.

Kõmpisime oma ööbimiskohta, milleks sai inimeste lahkel loal Prangli Rahvamaja. Ilus maja, vana puidust hoone. Peale väikest kehakinnistust sai randa mindud ja nauditud päikest ja mina muidugi korjasin jälle igasugu huvitavaid kive ja teokarpe ja klaasikilde. Olin rahul! :)

Tegime tiiru saarele peale. Igale poole viisid kividest laotud aedadega teed, mis oli nii kaunis. Külastasime kohalikku Prangli muuseumi, kirikut ja muid kauneid koht. Üks kena naisterahvas rääkis meile saare elust-olust ja ajaloost. Väga huvitav oli! Aitäh Karmenile kui ma nüüd nimega ei eksi.

Poega on seal saarel muidugi omad lood... Soovitan soojalt kõikidel turistidel oma söök kaasa võtta. Elementaarseid söögiasju lihtsalt ei saa sealt poest. Leida leivad vaid... A niisama neid keegi teine juba ei saa! Vot nii! Tegelt ka... Alkovaru oli küll normaalne aga seda me ei tarbinudja oligi suht mõttetu pood meie jaoks :s Isegi normaalset vett polnud ja ometi kohalikku vett väga ei soovitatud juua haiguse kartuses.

Aga igatahes jäime me rahule. Kohalikud on kõik väga sõbralikud inimesed. Teretavad ja uurivad, kuidas meile nende juures meeldib. Väga meeldis!!! :)

Sai tuttavaks paljude kendae inimestega. Kahju oli kohe ära tulla :( Teel sadamasse viis meid lahke inimene ATVga edasi. Lihtsalt küsis, kas tahame sadamasse ja palus peale ronida. Küll on ikka kenad inimesed seal :)

Vat sinna lähen vast küll tagasi kunagi :) Oli väga meeldiv elamus! Ja aitähhhhh kallis sõbranna, et mind kaasa vedasid :)

Suviiiiiiiiiii :)

Jätkuvalt on kaunis suvi :) See kuumus sobib mulle väga - tunnen, et nii võiks olla kogu aeg :)
Palju on mere ääres ja merel käidud. Vesi on meres ka nii soojaks köetud :)
Vees sai hullamas käidud ka see nädal. Kinkisin kaaskonnaga ju Kõige Suuremale sõbrale LeTube :) Eelmisel aastal juba. Ja nüüd siis lõpuks otsustati see ikka pakist välja võtta ja merele viia :) Oi, krdi lahe oli seal paadi taga sellega kimada. Kuigi vahepeal oli ka nii hirmus, et karjusin nii mis jaksasin. Kaldale oli kuulda olnud :p
Kindlasti lähen teinekordki sellega sõitma. Kahtlemata!!!! Järgmine kord on ehk vähe kindlam tunne ka, kogemuse võrra rikkam ju :) Eelmine kord sai küll kätt natsa väänatud... Aga puhtalt oma rumalusest. Hakkasin Tube'i pealt maha libisema aga ei raatsinud lahti lasta. Oleks pidanud kohe lahti laskma. Mõnusa kukerpalli tegin vees ära. Äge oli, kui valu välja arvata :D A kõik, mis ei tapa teeb tugevaks!!! Päriselt ka.
Peale selle päeva on käidud veel küll ja küll mere ääres logelemas.
Kuna täna on tähtis päev ja minu Kiisu saab 5, siis peab täna leppima vaid kiire ujumas käimisega :) Aga hea seegi. Vajan vett nagu õhku :) Olen vist ikka kala, mis kala :D
A nüüd pessu ja siis peopaika kaunistama :)

Hispaania :)

Ja vot nüüd võib rahulikult põhku pugeda - finaalilemmik on võitnud! Oli karm heitlus, aga tuli ära see värav!!!

Vala veini...

Siis kui looja langeb päeva viimne kiir
Kustuv päikene mu kaasa kutsub siit
Rännu kaart mis näitab teed mu enda käes
Ja mu saatjaks saab su kurvalt vaikiv hääl

Justkui eilne pilv mis liugleb ümber kuu
Tõusen taevasse kui valgust otsiv puu
Andeks antud aastad peegelduvad vees
Ja katedraal mis kitsaks jäänd mu sees

Hingetõmbeid loeb öö nelinurkne kell
Jahtuv valgus kannab jõge õlgadel
Paljasjalgne tuul mind hüüab ööga koos
Keset taevaaedu puhkeb öine roos

Siis kui looja langeb päeva viimne kiir
Kustuv päikene mu kaasa kutsub siit
Valus mälestus kui nuga keerab sees
Ah vala veini vala veini juurde veel